Rahvast pungil Bob Gibbonsi õpituba
inspireeris ja pakkus avastamisrõõmu

Tunnustatud Briti fotograaf Bob Gibbonsi õpituba Lihula mõisas andis inspiratsiooni nii fotoamatööridele kui pakkus teraseid nõuandeid professionaalidele. Bob Gibbons on tuntud kui taime- ja makrofotode autor, kelle tööd on kuulsust kogunud fotokonkursitel üle maailma. Õpitoas rääkis Gibbons nii sellest, kuidas taimede pildistamisel välku kasutada kui sellest, kuidas leida oma fotodele sobivaim turg. Mõnusa briti huumoriga vürtsitatud õpitoast võttis osa üle saja inimese ning viimastena jõudnud fotosõbrad ei peljanud ei maas istumist ega püsti seismist.

Vihmausside salapärane maailm

Seekordse festivali võistlusprogrammi viimase sessiooni avas Austraalia film "Vihmaussikütid", mille juhatas sisse filmis samuti üles astuv Eesti teadlane Tarmo Timm (pildil). Publikut naerutades räägiti lugu maailma teadaolevalt vanimast vihmaussist, kelle Timm püüdis Lätist Daugava jõe äärest ja kes elas akvaariumis kokku 46 aastat. Furoori tekitasid ka pisikesed vihmaussid, kes filmi vaatamise ajaks publiku sekka purgiga vaatamiseks saadeti.

Esimene festivali eriauhind välja antud!

Reedel andis keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus Penijõe mõisas välja festivali esimese eriauhinna. Kuigi ametlik auhinnatseremoonia koos žürii poolt antavate aunimetustega toimub alles laupäeval, olid keskkonnaministeeriumi usinad ametnikud juba välja valinud oma lemmiku. Sireli talust pärit lambanaha omanikuks sai Jouni Hiltunen, filmi "Tundmatu Põhjalaht" eest. Läänemere kaitse on meie kõigi ühiseks mureks ja Läänemere ühest vähem tuntud kohast ja ühest uusimast kaitsealast see film räägibki.

Unistuste Vabrik tõi Lihula mõisa üleilmse seltskonna

Juba teist aastat järjest toimus festivalireedel Lihula mõisas üritus nimega Rändaja. Rändaja on visuaal- ja helikunstirännak, kus publik saab mugavatelt patjadelt-toolidelelt tõusmata minna kaasa reisidele üle maailma. Sel aastal sai näha fotosid nii Matsalu ümbrusest kui ka maakera kuklapoolelt - esindatud oli üle 14 fotonäituse. Kohvikunurgast ostetud mõnusat porgandikooki ja kohvi mekkides ning külalistega vesteldes läks aeg ruttu ning õige pea sai kuulata Brasiilia lauljanna Denise Fontoura mesist häält, kellega kaasa plaksutades tekkiski mõisa küünaldega kaunistatud saali pea-aegu Rio de Janeiro õhustik. Kindlasti on Unistuste Vabriku eestvedamisel toimuv Rändaja saanud üheks festivalikülaliste lemmikürituseks, millest ka järgmisel aastal ilma tohiks jääda.
Vaata lisaks MTÜ Unistuste Vabriku kodulehelt.

Homseni näeb raamatukogus auhinnatud fotonäitust
Meelike Narisest

Lihula raamatukogus näeb homme kella 16:00-ni Lääne Elu fotograafi Arvo Tarmula näitust Karuse raudteejaamast ning selle perenaisest Meelike Narisest. Fotoseeria võitis sel aastal Eesti fotograafide kokkutuleku peaauhinna. Meelike Naris kolis Karusele kaheksa aastat tagasi ning hakkas vana väärikat raudtejaama ise renoveerima. Matsalu loodusfilmide festivali seltskonnale on Meelike aga tuttav korraldusmeeskonna liikmena.

Loodushariduspäev Haapsalus ja festivali kajastus

Täna jutustas loodusemees Hendrik Relve metsajutte Haapsalu lastele ja loodushariduspäev jätkus plaanipäraselt.
Lääne Elu kajastab festivali tegemisi Arvo Tarmula fotogaleriiga, mida saab vaadata siit. Lääne Elu paberväljaandes tutvustab Kaja Lotman homme linastuvat Ungari looduse filmi.

Muudatused ajakavas

Võistlusprogramm (Kultuurimaja suur saal)
Neljapäev, 15 sept, kell 15.00 algaval seansil film "Ida-Scheldt, allveeavastused" / "East Scheldt, Discovery Underwater" (Holland) jääb ära ning toimub laupäeval, 17. sept algusega kl 16.15 peale filmi "Vihnaussikütid" seanssi. Kohal on filmi režissöör Edward Snijders.

Haapsalu filmiprogramm
Laupäeval, 18. sept kell 15 toimuma pidanud Hiina filmi "Pandad" seanss ei toimu tehnilistel põhjustel. Selle asemel näidatakse Jaapani filmi "Elujõud - Madagascar" / "Life Force - Madagascar" (50 min), tõlge eesti keelde.

Festival on ametlikult avatud!

Juba üheksandat korda Lihula kultuurimaja ajaloos täitus suur saal pilgeni ja festivali avatseremoonia lavale astus õhtujuht Riho Västrik. Lihula valla kirevad rahvatantsijad juhatasid sisse keskkonnaminister Keit Pentuse avakõne. Minister toonitas, et kaitsta soovivad inimesed vaid seda, mis on oma, filmid aitavad suurepäraselt loodust omaks ja tuttavaks teha. Tervitusega esines ka Lääne maavanema kt Merle Mäesalu, kes kutsus arendajaid dialoogile looduse kaitsjatega. Valmivat Kihnu linnuaabitsa filmi tutvustas Pärnu filmifestivali juht Mark Soosaar. Avafilm "Serengeti" pani publiku saalis nii õhkama kui itsitama. Filmipidu alaku!

Festivali esimesed linastused tõid ekraanile eesti filmi "Inimese mõõt". Filmist rääkis vaatajatele produtsent Marianne Ostrat, kes ütles, et sooviks oli tuua globaalsed keskkonnaprobleemid inimestele arusaadavasse vormi ja näidata, et need puudutavat eelkõige meid - inimesi. (Loe lisaks)

Lihula läheduses Penijõe ääres said aga samal ajal värskelt valminud Läänemaa traditsioonilised lamedapõhjalised lootsikud vette lastud ja Keskkonnaamet tutvustas kultuuripärandi kaitset Matsalu rahvuspargis. (Loe lisaks)

Žürii alustas tööd!

13. septembri varahommikul saabus Tallinna lennujaama Iisraelist Yossi Weissler abikaasa Etheliga. Saabujaid vastuvõtvaile festivali korraldajatele suutsid nad vaid õhata, kui kena on üle pika aja jälle vihma näha. Žürii teine välisliige, eelmise festivali võidufilmi autor Petteri Saario saabus Soomest autoga. Lisaks eestlastest liikmed Tiit Randla, Erki Tammiksaar ja Ulvar Käärt ning kell 12 saigi žürii maha pidada esimese koosoleku. Pärast Yossi Weissleri valimist esimeheks asuti kohe usinalt filme vaatama ning hindamiskriteeriume arutama, sest auhinnad antakse võidufilmidele üle juba laupäeval ning tööd selleni teha on palju.

Vaatamata sombusele ilmale kihas täna juba ka Lihula alevik. Linnusemäel lõbustas vallarahvast rändtsirkus, aga kultuurimajas sättisid juhtmeid, kõlareid ja ekraane üles tehnikamehed. Trükikojast saabusid festivali kataloogid, mis on täienduseks juba nädalavahetusel Lääne Elu vahel ilmunud festivali lehele MAFF. MAFFi jagatakse tasuta ka festivali ajal Lihulas ja Haapsalus. Nädalavahetusest saati on Lihula mõisas juba üles pandud ka Luua metsakooli kasvandike fotonäitus "Meil on elu keset metsa".

Matsalu loodusfilmide festival 2011 tõmbab vaatajaid 206 filmi ja kaasakiskuvate töötubadega

Matsalu loodusfilmide festival tuleb taas! Juba üheksandat sügist järjest tunnevad loodusesõbrad, et lausa vägisi tõmbab Matsalu suunas. Linnud kogunevad parvedesse ning Matsalu loodusfilmide festival kogub tuure üles. Sel aastal linastub Matsalu loodusfilmide festivalil tervelt 206 filmi, esindatud on seejuures 54 riiki üle maailma. See on taaskord rekordarv linateoseid. Varasemast veel aktiivsem filmitegijate osavõtt tõmbab kindlasti saalidesse ka aina rohkem kinosõpru. Filme näidatakse nii Lihula kultuurimaja suures saalis kui ka KuMas. Lisaks näeb laupäeva õhtul võistlusprogrammi kõrghetki ka Haapsalu kultuurimajas.

Tava kohaselt jaguneb võistlusprogramm kaheks kategooriaks – kategoorias “Loodus” linastub tänavu 17 ning kategoorias “Inimene ja loodus” 12 filmi. Sel aastal saavad huvilised lisaks võistlusprogrammile tutvuda ka traditsioonilise infoprogrammiga ning filmikavadega “Imeline maailm” ning “Hääbuvad rahvad”, millest viimane lahkab probleeme, millega seisavad silmitsi ohustatud inimkultuurid. “Hääbuvad rahvad” peaks eriti huvi pakkuma neile, kel vähegi huvi antropoloogia ja etnoloogia vastu.

Festivali raames on toimumas ka kaks põnevat töötuba. Esimene neist, näitab vaatajatele seda, kui tähtis on looduskaitse juures põhjalik läbimõtlemine enne tegutsemist, kuna vastupidine võib tuua kaasa raskeid olusid nii loomadele kui ka inimestele endile. Vestlusringis löövad kaasa ka tänavu Matsalu filmifestivali külastavad filmitegijad. Töötuba toimub KuMas ning on avatud kõigile. Teise vestlusringi teemaks sel aastal on ka meie metsades leiduvad suurkiskjad – hundid. Saab näha mitmeid dokumentaale huntide elust ning arutada ekspertidega hundi rollist ja olukorrast looduses. Hundijuttu ajama ja kuulama on oodatud kõik huvilised.

Lisaks filmidele on iga-aastaseks tõmbenumbriks ka fotonäitused ja –töötoad, mis on raudvarana ka sel aastal festivali kavas. Lisaks tervelt seitsmele erinevale näitusele tasub kindlasti kuulama tulla ka taime- ja makrofotode poolest tuntud Briti fotograaf Bob Gibbonsit, kellelt on sügisel ilmumas raamat maailma õierikkamatest paikadest.