KOLMAPÄEV, 14. september
|
 10.00
|
Amazonas (3 osa) - Tuleviku mets
Sarja kolmas film vaatleb vihmametsi laiemalt. Mitte kõik pole siin hea ja ilus, metsi raiutakse liigpalju, ohustades sellega sealset elustikku. Siiski on viimasel ajal täheldatav ka mõtteviisi muutusi ja püüdu metsi paremini hoida.
|
B
|
Saksamaa
|
45 min
|
|
12.00
|
Inimese mõõt
Kas keskkonnakriis on tõesti keskkonna- või hoopis meie ihade, väärtuste jaharjumuste kriis? Inimene kulutab hulga energiat, et keskkond vastaks meie nõuetele ja vajadustele. Nüüd kulutame veel rohkem et enda põhjustatut parandada. Äkki peaks inimene hoopis ennast muutma? Oma arvamust pakuvad New-Yorgi advokaat, Türgi juuksur, Kambodža kalamees ja Saksamaa kirjastaja.
|
B
|
Eesti
|
56 min
|
|
|
|
|
|
Elujõud – Madagascar
„Elujõu“-sarja esimene film tutvustab miljonite aastate eest mandrite liikumise tõttu isoleeritud Madagaskari saare omapärast faunat.
|
A
|
Jaapan
|
50 min
|
|
14.00
|
Elujõud – Brasiilia cerrado
Cerrado on Brasiilia rohumaa, võrreldav Aafrika savanniga. Eluvormid on siin aga veidi teistsugused, evolutsioon ja karm kliima on siin välja arendanud oma suhted eri liikide vahel.
|
A
|
Jaapan
|
50 min
|
|
|
|
|
|
Nyamgiri, sa elad veel
Nyamgiri mäed asuvad India Orissa osariigis, Seal elavad põlishõimud, kelle elu sõltub täielikult sealsetest metsadest ja jõgedest. Kahjuks leiti seal suured boksiidivarud, mida hakkas kaevandama suur kompanii. Lõhkamine, masinad ja jäätmed muutusid loodusrikkustele ülisuureks ohuks. Juba aastaid on kohalikud ja rahvusvahelised aktivistid võidelnud kaevanduste vastu, kuni lõpuks 2010. aastal keelas India keskkonnaministeerium firmal boksiidi kaevandamise.
|
B
|
India
|
17 min
|
|
18.00
|
FESTIVALI AVAMINE
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Serengeti
Paljufilmitud loomaparadiis Serengeti uuest vaatenurgast: Cineflex aparatuuriga üles võetud õhuvõtted, HD- ja kiirkaamerad võimaldavad loomade käitumist uurida uues perspektiivis.
|
A
|
Saksamaa
|
98 min
|
NELJAPÄEV, 15. september
|
9.00
|
Püreneede loodus
400 km mäenõlvu, lopsakaid metsi, uhkeid jugasid ja mägijärvi – need kokku on Püreneed. See mäeahelik ühendab Atlandi ookeani Vahemerega. See eheda loodusega kant on koduks arvutuile taime- ja loomaliikidele.
|
IM
|
Saksamaa
|
44 min
|
|
|
|
|
|
Merikotka lugu
Kunagi oli merikotkas laialt levinud terves Euroopas, ta on paljude riikide vapilind. Looduslike elupaikade hävitamine ja kasvav taimemürkide kasutamine viis aga peaaegu nende väljasuremiseni Kesk-Euroopas. Film jutustab ühe merikotka eluloo alates tema koorumisest kusagil Euroopa metsas, kasvamisest pesakonnakaaslaste hulgas, raskest lennust Skandinaaviasse ja tinamürgistusest, mis oleks ta peaaegu tapnud.
|
IM
|
Austria
|
50 min
|
|
11.00
|
Pätt-paavianid. Ahvivalve LAV`is
Nad varastavad käekotte, murravad sisse autodesse, ei karda inimesi. Kaplinna Lauamäe viimased paavianid on saanud tõeliseks nuhtluseks. On tulnud asutada koguni eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda. Samas tehakse ka turistide hulgas selgitustööd – ahve ei tohi toita.
|
B
|
Saksamaa
|
52 min
|
|
|
|
|
|
Helgoland – saar tormis
Lainemüha ja linnulaul täidavad Helgolandi õhuruumi. Sealhulgas võimsaid torme ja haruldasi linnuliike. Ja muidugi palju muudki.
|
A
|
Saksamaa
|
49 min
|
|
13.00
|
Tekkimise maa
Maailma pressi ulatuvad Iisraelist tavaliselt halvad uudised: vägivald, terror, sõda. Film tutvustab hoopis teistsugust Iisraeli – kaunite maastike ja rikkaliku elustikuga maad. Iisrael asub kolme kontinendi kokkupuutepunktis, siin on 540 km pikkusel ja paari tosina km laiusel maalapil kokku saanud erinevad kliimavööndid, sellest ka mitmekesine floora ja fauna.
|
A
|
Iisrael
|
77 min
|
|
|
|
|
|
Tuhat päikest
Film jutustab loo Gamo mäestikust Aafrika riftiorus ja sealsete rahvaste maailmanägemisest.
|
B
|
Etioopia, USA
|
28 min
|
|
15.00
|
Elu džunglibaldahhiini all - kinkažu
Suuresilmne kena loomake kinkažu (pesukaru sugulane) elab džunglipuude latvades. Öösiti ronib ta nobedalt mööda oksi ja otsib toitu – viigimarju ja õitenektarit.
|
A
|
Jaapan
|
49 min
|
|
|
|
|
|
Hundisaar
Vene bioloog Vladimir Bologov asutas Tveri oblastis, bioloogiajaamas Puhas Mets omamoodi huntide kaitse ühingu, kus ta uurib hunte, kasvatab orvuks jäänud kutsikaid, aga teeb neist ka filme.
|
A
|
Venemaa
|
38 min
|
|
17.00
|
Iraan, edelaosa
Iraani-Iraagi sõda 1980-1988 hävitas suurima osa Al-Azimi soost Iraani edelaosas. Järelejäänud osa sai hävitatud Azadegani naftaleiukoha kasutuselevõtu ja Karkhehi paisu ehitamisega. Märgala kuivendamine kui ainsa elatisallika kadumine oli aga põhjuseks suure inimhulga migratsioonile linnadesse. Film jälgibki neid protsesse.
|
B
|
Iraan
|
50 min
|
|
|
|
|
|
Skandinaavia loodus - Island
6-osaline sari „Skandinaavia loodus“ esitleb Põhja-Euroopa ehedat loodust ja parimal võimalikul moel: pika filmimisperioodi jooksul HD-kaameratega üles võetud kaadrid on unikaalsed. Tobias Mennle portreteerib kauget Põhja-Atlandi saare kauneid maastikke ja seal elavaid loomi, unustamata ka Eyjafjallajökulli tulemäge oma tuhapilvedega.
|
A
|
Saksamaa
|
50 min
|
|
19.00
|
Silmitsi tapva vulkaaniga
3. juunil 1991 Unzeni vulkaan Jaapanis. Sel hommikul on kõikide ajakirjanike, filmimeeste ja teadlaste pilgud suunatud mäele. Iga hetk on midagi oodata… ootajate hulgas on ka kuulsad prantsuse vulkanoloogid Katia ja Maurice Krofft ja nende sõber, ameeriklane Harry Glicken. Nad ootavad millegi uskumatu algust. Ja siis see tuli… Film on toonaste sündmuste rekonstruktsioon.
|
IM
|
Prantsusmaa
|
90 min
|
REEDE, 16. september
|
9.00
|
Skandinaavia loodus – Gröönimaa
Hiigelliustikud, jäämäed, virmalised – Gröönimaa on maailma suurim saar – jääst südamega. Saart kattev jäämassiiv on 1,7 milj. km² suur ja 3 km paks – see määrab siinse kliima ja ilma, floora ja fauma elutingimused. Siin asub maailma suurim rahvuspark, jääkaru, muskusveise ja morsa kuningriik. Gröönimaa rannikul aga pesitsevad igal suvel miljonid ürrid ehk väikealgid.
|
IM
|
Saksamaa
|
48 min
|
|
|
|
|
|
Hiireviu – Jaapani jahimees
Hiireviud on kohatud Kesk-Jaapani Tochigi prefektuuri maapiirkondades. Teiste röövlindudega võrreldes pole hiireviu väga osav kütt, ta on aga kohanenud elama inimese poolt ümberkujundatud looduses, „satoyama“-metsades, kus on säilinud liigirikkus.
|
IM
|
Jaapan
|
52 min
|
|
11.00
|
Tšillipipar appi konfliktis elevantidega
Aafrika teatab, et elevantide arvukus on hakanud tõusma. Inimeste arv tõuseb nagunii, sealt ka sagenevad konfliktid nende vahel – kuidas maid jagada?. Otsitakse leebeid vahendeid, et elevantidele selgeks teha, kust algab inimese maa. Nüüd on jõutud kange piprani.
|
IM
|
Saksamaa
|
50 min
|
|
|
|
|
|
Inimesteta maa
Film sellest, kuidas maailmakuulsate looduskaitsealade loomise käigus on Tansaanias küüditatud terveid rahvaid. Film on üles võetud kaunis Serengeti rahvuspargis ja kuulsas Ngorongoro kraatris, kus läänemaine arusaam loodusest ja selle kaitsest on radikaalselt muutnud Ida-Aafrika maastikke ja ühiskondi.
|
B
|
Kreeka
|
55 min
|
|
13.00
|
Ungari loodus
Ungari on rohkem kui ükski teine Euroopa maa mõjutatud oma jõgede rütmidest. Merikotkad, saarmad ja hiigelsägad jagavad Ungari märgalasid hulga teiste liikidega, tihti inimeste poolt märkamata. Filmis on rida varemnägematuid kaadreid – näiteks tantsivatest hirvedest ja talvituvatest sägadest.
|
A
|
Ungari
|
52 min
|
|
|
|
|
|
Mbambu ja Kuumäed
See on lugu Mbabmbust, 16-aastasest uganda tüdrukust, kes elab Kilembe külas Rwenzori mägede jalamil. Ta tahab saada oma pere esimeseks keskharidusega inimeseks. Mbambu on ka kohaliku draamaringi andunud liige. Oma teatritükkidega üritavad noored harida ümbruskonna rahvast, näiteks võõrutada neid salaküttimisest. Mbambu vaene pere ei suuda tema kooliraha maksta, seepärast hakkas ta seda ise teenima, hakates mägimatkade giidiks – amet, mida seni peeti ainult meeste omaks.
|
B
|
Serbia
|
50 min
|
|
15.00
|
Tundmatu Põhjalaht
Dokumentaalfilm Soome rannajoone ühest kõige vähem tuntud osast, ühtlasi teekond sealsete lindude ja kalameeste juurde. Põhjalaht on ka Soome uusim looduskaitseala, asutatud märtsis 2011.
|
A
|
Soome
|
58 min
|
|
|
|
|
|
Green
Tema nimi on Green, ta on ihuüksi maailmas, mis pole enam tema maailm. Ta on emane orangutan, ta on röövmetsaraide ohver. Film on emotsionaalne retk Greene viimastesse päevadesse, samas vihmametsade hävitamise õõvastav kroonika.
|
B
|
Prantsusmaa
|
48 min
|
|
17.00
|
Skandinaavia loodus - Soome
Filmisarja kuuluv Soome-film leiab järvede ja metsade maal taas uusi vaatenurki. Karud, hundid, ahmad, ilvesed, lendoravad; lindudest eriti sõtkad – mitmedki seigad nende loomade-lindude elust on varem filmimata.
|
A
|
Saksamaa
|
52 min
|
|
|
|
|
|
Petropolis
Kanada Alberta provintsis on hiigelsuur ala , mida kutsutakse „tõrvaliivadeks“. See Inglismaast suurem maalahmakas on maailma suuruselt teine naftamaardla. Terve film koosneb selle kohalt õhust filmitud kaadritest, millest tuleb jubeda selgusega esile naftatööstuse loodust laastav olemus. Lisaks –et liivast õli kätte saada, kulub neljakordne kogus vett. Saastatud vesi kogutakse hiiglaslikesse mürgistesse jäätmetiikidesse.
|
B
|
Kanada
|
43 min
|
|
19.00
|
Berchtesgadeni Alpid
Saksamaa kauges kagunurgas on riigi ainus mägi-rahvuspark – Berchtesgadeni Alpid. Königsee järv, kivimere labürint ja ümbrust valvav Watzmanni tipp on kuulsad maamärgid, aga siin leidub ka märkimisväärne valik huvitavaid loomi ja linde. Ja edelweiss ka.
|
IM
|
Saksamaa
|
50 min
|
|
|
|
|
|
Esimesena Everestil
29. mail 1953 astus uus-meremaalane Edmund Hillary esimese inimesena maailma kõrgeima mäe, Mount Everesti tippu. Sellega kadus maadeavastuste kaardilt viimane valge laik. Inimene võitis looduse.Millalgi aga tärkas ka kahtlus – kas Hillary ikka tõesti oli esimene inimene maailma katusel?
|
IM
|
Austria
|
54 min
|
LAUPÄEV, 17. september
|
9.00
|
Pandad
Üsna isikustatud ülevaade hiidpandade elust ja kaitsest Hiinas Sechuani provintsis.
|
B
|
Hiina
|
54 min
|
|
|
|
|
|
Delta
Filmi-matkameeste paar Vassili Sarana-Riho Västrik jätkavad Leena jõe “avastamist” selle deltas. Tegemist on road-movie sugemetega hariva dokumentaalfilmiga, milles minategelased aegajalt ise ekraanile ilmuvad. Film on jätk 2010.a. valminud teosele “Retk Leena lättele”.
|
A
|
Eesti
|
45 min
|
|
11.00
|
Zambesi – 1. osa. Elu alllikas
Film Aafrika pikkuselt neljandast jõest Zambezist alates lätetest Zambia mägismaal kuni ulatusliku deltani Mosambiigis, kus jõgi voolab India ookeani. Teel muudab jõgi mitu korda oma iseloomu – kord voolab ta rahulikult tasandikul, kord muutub kaljuseks kärestikujõeks, siis taas aeglaseks, et lõpuks moonduda kõuehäälseks Victoria joaks.
|
A
|
Austria
|
52 min
|
|
|
|
|
|
Zambesi – 2. osa. Taltsutamatu jõgi
Film Aafrika pikkuselt neljandast jõest Zambezist alates lätetest Zambia mägismaal kuni ulatusliku deltani Mosambiigis, kus jõgi voolab India ookeani. Teel muudab jõgi mitu korda oma iseloomu – kord voolab ta rahulikult tasandikul, kord muutub kaljuseks kärestikujõeks, siis taas aeglaseks, et lõpuks moonduda kõuehäälseks Victoria joaks.
|
A
|
Austria
|
52 min
|
|
13.00
|
Skandinaavia loodus – Norra
Pehme merelise kliimaga rannik, kiviviske kaugusel karm arktiline tundra; lõputud mäeahelikud, vaheldumisi sügavate fjordidega; samas paksud metsad, muinasjututrollide elupaigad; Hõredalt asustatud maa, kus võib vabalt kohata jääajast pärit loomi. See kõik on Norra ja rohkemgi veel.
|
A
|
Saksamaa
|
50 min
|
|
|
|
|
|
Katkine kuu
Himaalajas eraldatuses elab nomaad-mees. Äkiline kliimamuutus aga kuivatas mägijõed ja muutis mitmed orud kõrbeteks. Olles tunnistajaks oma rahva hukule, alustab Sonam meeleheitlikku rännakut, et püüda masendavat tulevikku kuidagi muuta.
|
B
|
Brasiilia
|
52 min
|
|
15.00
|
Vihmaussikütid
Türgis asuvas peakorteris sepitsevad maailma kõvemad vihmaussiuurijad oma viimase avastuse kallal. Nad rändavad mööda maailma oma labidate, vihmaussilokaatorite ja salajaste vedelikega, millega usse maa seest välja ajada. Vahel aga ei lähe asjad plaani järgi.
|
A
|
Austraalia
|
52 min
|
|
|
|
|
|
Ida-Scheldt, allveeavastused
Film on üles võetud Ida Scheltis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65 betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. See kaitseb Zeelandi üleujutuste eest. Filmis vaadeldaks, kuidas veealune elustik ennast hollandi tehnikaimede vahel tunneb.
|
A
|
Holland
|
26 min
|
|
18.00
|
FESTIVALI LÕPETAMINE
Võidufilmi korduslinastus
|
|
|
|
PÜHAPÄEV, 18. september
|
|
|
AUHINNATUD FILMID
|
|
|
|
|
|
|
10.00
|
Amazonas (3. osa) - Tuleviku mets
Režissöör Christian Baumeister
Žürii kiituskiri
|
|
Saksamaa
|
45 min
|
|
|
|
11.00
|
Green
Režissöör Patrick Rouxel
I preemia kategoorias "Inimene ja loodus"
|
|
Prantsusmaa
|
48 min
|
|
|
|
12.00
|
Elujõud – Brasiilia cerrado
Režissöör Satoshi Okabe
Žürii eripreemia
|
|
Jaapan
|
50 min
|
|
|
|
13.00
|
Inimese mõõt
Režissöör Marianne Kõrver
Žürii eripreemia
|
|
Eesti
|
56 min
|
|
|
|
14.00
|
Skandinaavia loodus - Soome
Režissöör Oliver Götzl
Festivaili peapreemia
|
|
Saksamaa
|
52 min
|
|
|
|
15.00
|
Inimesteta maa
Režissöör Andreas Apostolidis
Žürii eripreemia
|
|
Kreeka
|
55 min
|
|
|
|
16.00
|
Ungari loodus
Režissöörid Zoltan Török
I preemia kategoorias "Loodus"
|
|
Ungari
|
52 min
|
|
|
|
17.00
|
Tundmatu Põhjalaht
Režissöör Jouni Hiltunen
Parim režii kategoorias "Loodus"
|
|
Soome
|
58 min
|
