NELJAPÄEV, 15 september
Meie planeedi imekakunis loodus
|
 12.00
|
Amazonas, I osa. Roheline põrgu või paradiis
Film muudab eurooplase arusaamu Amasoonia vihmametsadest. See pole tõesti vaenulik roheline põrgu, vaid maailma liigirikkamaid elupaiku.
|
Saksamaa
|
54 min
|
|
12.50
|
Amasoonas, II osa. Peidus saladused
Sarja teine film tutvustab lähemalt Amasoonia loodusrikkusi ja liigilist mitmekesisust, ei minda mööda ka vihmametsades elavatest inimhõimudest.
|
Saksamaa
|
45 min
|
|
13.40
|
Andide karm nägu
Andid on oma rohkem kui 7500 kilomeetriga pikim mäeahelik maailmas. Andide varju jäävad maad on kontrastide maad – tule ja jää, kuuma ja külma paigad. Vaheldusrikas on ka fauna - guanakod, flamingod, hiidsaarmad, pingviinid, kaimanid ja Patagoonia rebased - need on filmi peakangelased.
|
Saksamaa
|
52 min
|
|
14.40
|
Üleujutatud metsa saladused
Euroopa südames, Viini ja Bratislava vahel on peidus puhta looduse lapike - Doonau rahvuspark. Sealne märgala on rikkaliku elustikuga, võib kohata saarmaid, sookilpkonni; kaldavõsas punahirvi. Samas pesitseb merikotkas. Sedagi kaitseala puudutavad muutused, suuremad ja väiksemad.
|
Austria
|
53 min
|
|
15.40
|
Iluduste salaaed
Indoneesia korallimeredes, Sulavesi saare juures on meres peidus vähetuntud kuid ülirikkalik kooslus ekvatoriaalset mere-elustikku. Haruldaste mereelukate kõrval pälvib autori tähelepanu ka Gorontalo inimasustus, nende kultuur ja elulaad.
|
Ungari
|
35 min
|
|
16.20
|
Venemaa – tiigrite, karude ja tulemägede riik
Varasema 6-osalise Venemaa sarja kokkuvõttev film, kus maailma suurima riigi loodusrikkusi on püütud kokku võtta ühte filmi, viidates pealkirjas Kesk-Euroopa televaatajale potentsiaalselt huvi pakkuvatele eksootidele.
|
Saksamaa
|
91 min
|
|
18.00
|
Lühifilmide programm
|
|
|
REEDE, 16. september
Tänapäeva looduskaitse probleeme
|
13.00
|
Ümarlaud festivalile saabunud külaliste osavõtul (inglise keeles)
Osavõtt kõigile huvilistele vaba. Juhib Silvia Lotman.
Ümarlaua teema lähtub festivali programmis linastuvast Kreeka filmist „Inimesteta maa“, mis räägib looduskaitse põgenikest Aafrikas. Filmi saab eelnevalt vaadata Lihula kultuurimaja suures saalis samal päeval, seansi algus kell 11.00 (film on eestikeelse tõlkega).
Lisaks Iisraeli film „Ilu ja kuul“ (The Beauty and the Bullet", 27 min), mis käsitleb mägigasellide nn „teadusliku arvukuse kontrolli“, mis lõppes väga halvasti. Kohal on filmi autor Yossi Weissler.
|
|
|
|
Globaalsed keskkonnaprobleemid
|
15.30
|
Toru
Naftafirma Shell ründab ilusat Iirimaa randa, tahab läbi küla maade ehitada merest tuleva gaasitoru. Külaelanikud tõusevad ühiselt sellele vastu., film jutustabki sellest võitlusest.
|
Iirimaa
|
83 min
|
|
17.00
|
Kasum, reostus ja pettus – BP ja naftaleke
Mitu kuud pärast British Petroleumi naftapuutorni plahvatust purskab toornafta mere põhjas olevast puuraugust Mehhiko lahte. See õnnetus põhjustas ennenägematu ulatusega keskkonnakatastroofi. BP üritab saada olukorda kontrolli alla, kuid firma töömeetodid saavad kõva kriitikat. Film jälgib, kuidas nafta-gaasihiiglane üritab Mehhiko lahte puhastada, dokumenteerib katastroofist tulenevaid riske inimestele ja loodusele.
|
Saksamaa
|
44 min
|
|
Kaitse loodust!
|
17.50
|
Taimeni kaitse Amuuri jõgikonnas
See WWFi poolt ellukutsutud projekt üritab Amuuri-Heilongi jõgikonnas luua taimeni kaitseala. Taimen on lõhilaste suurim esindaja, samas ka Amuuri jõe keskkonnaseisundi parim indikaator. Kala tõhus kaitse eeldab looduskaitsjate, poliitikute, kalastajate ja kohalike elanike koordineeritud koostööd.
|
USA
|
11 min
|
|
18.10
|
Borneo süda
Borneo orngutanid, pügmee-elevandid, ninaahvid, sarvlinnud seisavad silmitsi paljud ohtudega. Nende kodu vihmamets on Borneol 500 km2 ulatuses hävitatud, et toota väärtuslikku puitu ja teha ruumi õlipalmi istandustele. Nüüd on 3 Borneo riiki kokku leppinud saare südame vihmametsade kaitses.
|
Saksamaa
|
59 min
|
|
19.15
|
Kõik elevantidest
Põhjalik film elevantide olukorrast, levikust, ajaloost ja kasutamisest Aasias.
|
Hiina
|
80 min
|
LAUPÄEV, 17. september
Hääbuvad rahvad
Antropoloogilised filmid
|
10.00
|
Gorelovka
Gorelovka on küla Lõuna-Gruusias. Duhhoboride (vaimuvõitlejad) liikumine tekkis Venemaal 17.-18. sajandil. Nende anarhistlike ja patsifistlike vaadete tõttu pagendas tsaar Nikolai I nad Venemaalt. 19. saj. keskel nad asutasidki Gruusias Gorelovka küla. Neil õnnestus oma identiteeti alal hoida läbi kogu nõukogude aja, nüüd aga, tugeva majandusliku ja poliitilise surve all, on paljud duhhoborid Gruusiast lahkunud ja nende kultuuripärand kaob koos viimaste asukatega.
|
Gruusia/Inglismaa
|
48 min
|
|
11.00
|
Itelmeni lood
Filmi tegevus toimub Venemaa Kaug-Idas asuval Kamtšatka poolsaarel ja räägib kahest itelmeeni kütist, kes võtavad ette pika reisi, et taaselustada iidne jahipidamise viis. Ühtlasi on see lugu ühe hääbuva rahva nukrast saatusest ning sellest, kui tähtis on inimese jaoks pääseda tagasi oma päritolu lätete juurde.
|
USA
|
68 min
|
|
12.15
|
Tagaselja
Rancheria on väike Kuuba mägiküla Guantanamo provintsis. Sealne talupojarahvas pärineb saare põlisasukatest. Viis sajandit pärast hispaania kolonistide poolt toime pandud genotsiidi kohaliku elanikkonna kallal on seal siiani säilinud vana elulaadi ja kultuuri jälgi.
|
Šveits/Kuuba
|
42 min
|
|
13.00
|
Ja homme ...
Itaalias elav albaaniakeelne arbreshi vähemus on oma kultuuri kandja. Kahjuks on kõik inimesed juba vanad.
|
Itaalia
|
29 min
|
|
13.35
|
Ao – viimane neandertaallane
NB! Mängufilm, erand meie festivali programmis!
Mängufilm restaureerib müstiliselt kadunud neandertali inimese kadumise võimalik u loo ühe selle hõimu liikme, Ao seikluste kaudu. Autorite teooria järgi oli neandertali inimese väljasuremise peapõhjus Homo Sapiensi ilmumine. Hilisemate aastatuhandete jooksul on omakorda välja surnud sadu kui mitte tuhandeid HS rahvaid ja hõime.
|
Prantsusmaa
|
84 min
|
|
15.10
|
Täiuslik tuli
Umbes pool inimkonnast kasutab toiduvalmistamiseks biomassi (puit, süsi, põhk, sõnnik), sealjuures haigestub üle pooleteise miljoni lapse lahtisest tulest põhjustatud haigustesse. Seepärast koguneb hulk insener, energeetikuid, teadlasi, aktiviste ja vabatahtlikke igal suvel Oregoni Aprovecho uurimiskeskusse, et nädalase töötoa käigus välja töötada „täiuslikku“ pliiti. Täiuslikku teatud paikkonna, teatud kütuse, teatud toidu ja teatud tavade jaoks.
|
Itaalia
|
44 min
|
|
Eesti filmid
|
16.00
|
Järv ja linn
Tallinna servas, otse lennujaama kõrval olev Ülemiste on kõige enam inimeste meelevallas olev looduslik järv Eestis. Piltlikult öeldes on iga tallinlane veekraani kaudu otseühenduses järvega, sest juba 14. sajandist on siit ammutanud joogivett. Järve umber loodud keelutsoon muudab ala hinnatud elukeskkonnaks lindudele, loomadele ja kaladele, kellega konkureerivad lennukid. Poeetiline dokumentaalfilm otsib sarnasusi ja vastuolusid järve ja linna organismi toimingutes.
|
rež. Riho Västrik
|
27 min
|
|
16.30
|
Ole normaalne
Pärast kriise tervises ja isiklikus elus otsib Kaie elus uut tugipunkti, ta leiab selle kryia-joogas.
|
rež. Tanno Mee,
Kaidi Tamm
|
28 min
|
|
17.00
|
Pissi ja sügis
Loomade vanust saab tinglikult teisendada inimese vanuseks ning neid seejärel võrrelda. Näiteks koera vanus tuleks korrutada 7-ga, et peegeldada see inimesele. Film otsib läbi eaka labradori retriiveri silmade vastuseid küsimustele:
- Kas me oskame väärikalt vananeda ja vanaduseski elurõõmu tunda?
- Miks laseme turumajandusel endale "näkku lüüa/ pähe istuda", selle asemel et igikestvatele väärtushinnangutele tugineda ja olemasolevat nautida?
- Miks "lahkumine" on Läänes vaat et tabuteema, millest ei räägita ning millega ei osata toime tulla?
|
rež. Raivo Raam
|
45 min
|
|
Silmitsi karmi loodusega
|
18.00
|
Võimatu jõematk
Helge otsustas kanuuga läbi Lõuna-Aafrika sõita. Teel võtab ta kaasa Josephi, passita Lõuna-Sudaani põgeniku. Josephist saab Hjellandi reisikaaslane läbi maa, kust vanad apartheidi varjud alles kaovad.
|
Norra
|
96 min
|
PÜHAPÄEV, 18. september
Pühapäev huntidega
Ümarlaud aktuaalsel teemal – hundid - ja hunditeemalised filmid.
|
10.00
|
Avasõnad
|
|
|
|
10.10
|
Hundisaar
Vene bioloog Vladimir Bologov asutas Tveri oblastis, bioloogiajaamas Puhas Mets omamoodi huntide kaitse ühingu, kus ta uurib hunte, kasvatab orvuks jäänud kutsikaid, aga teeb neist ka filme.
|
Venemaa
|
38 min
|
|
10.50
|
Päevateemaline ettekanne
|
|
|
|
11.15
|
Raadioaktiivsed hundid
25 aastat pärast Tšernobõli tuumakatastroofi asustavad saastatud eikellegimaad hundid. Nende kohta liigub arvukalt kuulujutte, nüüd otsustasid teadlased välja uurida, kuidas need hundid tõeliselt hakkama saavad: kui palju hunte tsoonis on? Kuidas nad on radioaktiivse saastega toime tulnud? Kas ja kui laialt nad liiguvad? Kuidas on kiskjate elu mõjutanud inimasustuse puudumine?
|
Austria
|
52 min
|
|
12.10-12.30
|
Vaheaeg
|
|
|
|
12.30
|
Langedragi hundid
Film jutustab loo Norra huntidest läbi ühe karismaatilise mehe silmade, kes on oma elu pühendanud huntidele. Kuigi Norra on üle 2000 km pikk, smas inimeste poolt hõredasti asustatud (5 milj.), pole kiskjaid sinna peaaegu üldse jäänud. Frank Arne Soma töötab selle nimel, et suurkiskjad, eriti hundid, saaksid oma vanale kodumaale tagasi pöörduda.
|
Saksamaa
|
28 min
|
|
13.00
|
Ettekanded jätkuvad, diskussioon
|
|
|
|
14.00
|
Voodis koos huntidega. I osa
Mis vahe on hundil ja koeral, kui neid kasvatada ühtedes tingimustes? Missugused omadused kaovad, missugused tekivad kodustamise käigus juurde? Kuidas suhtuvad hundid koostöösse inimestega? Filmi autor püüab kolmeosalises filmis neile küsimustele vastuseid leida.
|
Austria
|
50 min
|
|
14.50
|
Voodis koos huntidega. II osa
|
Austria
|
50 min
|
|
15.40
|
Voodis koos huntidega. III osa
|
Austria
|
50 min
|
|
Lõpufilm
|
16.45
|
Elu koos lõvidega (Tsirkuse lood)
Loomad on oma keskkonnaga täisulikult kohanenud, nende aju on aga väga kohanev ka muutuvate tingimustega – näiteks kui loom on tsirkuses sündinud. Martin Lacey on loomi armastanud sünnist alates. Iga päev tegeleb ta oma emalõvidega ja võimsa isalõvi Kasangaga. Kus on piir, kui kaugele ta võib minna?
|
Saksamaa
|
44 min
|
